kristinkerbell

Kuidas kasutust rõivast taas rõõmu tunda

Rõivaste valimine ja ostmine mulle meeldib. Eriti kui seda saab teha internetis ja endale sobival ajal. Pean ennast üsna osavaks selles nii stilistika kui suuruste valimise osas endale, mehele ja lastele. Saladus peitub muidugi äraproovitud kaubamärkides- nendes, mille puhul tead nii materjali headust, valmistuse kvaliteeti kui ka kandmismugavust juba pimesi usaldada. Seega on mul ostlemisel välja kujunenud väga kindlad lemmikud kaubamärgid, enamus põhjamaadest, sh Eestist. Ma olen lummatud nende naturaalsetest materjalidest ja täiuslikult viimistletud detailidest!

AGA, kvaliteet ja nahasõbralik materjal koos on suhteliselt kallis lahendus rõivaäris. Täiskasvanutena enda riided kanname lõpuni välja, st majanduslikus keeles, tasuvad need tõenäoliselt oma investeeringut aga laste riietega on küll pigem tegu emotsionaalsete ostudega. Eriti beebidega, mõnda asja saab vaid korra selga ja sedagi vaid üheks ürituseks vms?! OK, OK, no tunnistan, et kannatan laste puhul hooajaliste ostuhulluste all. Samas ei tohiks ju kvaliteetse asja ja hinnatud kaubamärgi puhul olla raskusi seda pärast kandmist ka maha müüa, et kulutatud raha osaliselt kiiresti kasvava lapse uutesse riietesse investeerida.

Tjah, tegelikult on järelturg ületäidetud lasteriietest, mis kõik on "uueväärsed" (oi, kuidas jälestan seda värdsõna aga praegu kirjeldab see hästi turuolukorda) ja kõik loodavad oma emotsionaalsest ostust midagigi tagasi saada, sest laps kasvab ja uusi asju on ka vaja. Ja nii me müümegi oma vaevu kasutatud ja ülemakstud beebiasju vähemalt poole väiksema hinnaga või koguni ainult 10% hinnast või anname esimesele vastutulijale edasi. Kahju ju niisama vedelema ka jätta. 

Aga mida siis teha? Kõik enda kasutud riided ja enamus laste riietest (sh need, mis minuni on sõprade kaudu jõudnud) annan pidevalt edasi Uuskasutuskeskusesse. Ja kui võimalus on, siis pakun mõnele tuttavale, sest eriti armas on näha mõnd oma laste asja veelkord kellegi seljas.

Niisiis taaskasutus on see, millega tasakaalustan oma suurt ostu- ja tarbimisvajadust. Lühidalt, mis seisab, annan ära või panen müüki. Aga kui müük ka ei lähe, siis püüan neid ümber teha, et rõiva positiivseid omadusi ikkagi maksimaalselt ära kasutada. 

Nii sündiski see lehekülg, kus on minu väikesed oma kätega saavutatud võidud tarbimisühiskonna meelsuse vastu ja keskkonna säästmise poolt. Ehk annan nii mõne hea mõtte või nipi ka edasi.

Ja oi, kui mõnus on oma kätega midagi ära teha! See on isegi parem stressimaandus kui ostlemine :)

Mulle emotsionaalselt kallis kombinesoon sai uue elu tütrekese nukuriietena. Nii põnev on ära kasutada juba viimistletud detaile nagu trukid ja pitsid. Muideks, suurema nuku kinkisid vanavanemad mu tütrele aastaseks saades ja väiksema tõi mulle jõuluvana lasteaia viimases rühmas :)

Mulle emotsionaalselt kallis kombinesoon sai uue elu tütrekese nukuriietena. Nii põnev on ära kasutada juba viimistletud detaile nagu trukid ja pitsid. Muideks, suurema nuku kinkisid vanavanemad mu tütrele aastaseks saades ja väiksema tõi mulle jõuluvana lasteaia viimases rühmas :)

Imepehmest orgaanilisest puuvillast sipukatest oli lihtsalt nii kahju loobuda, et tegin neist kleidid/särgid oma tüdrukule. Jalaosadest ja kommikarbi paelast said pehmed ja vallatud tolmulapid, sest poe omad on käes nii ebameeldivad. Kõik on õnnelikud.

Imepehmest orgaanilisest puuvillast sipukatest oli lihtsalt nii kahju loobuda, et tegin neist kleidid/särgid oma tüdrukule. Jalaosadest ja kommikarbi paelast said pehmed ja vallatud tolmulapid, sest poe omad on käes nii ebameeldivad. Kõik on õnnelikud.
Armsatest beebiriietest sai uus detailiderohke kleit mu printsessile. Isegi kaenlaaukude kandid on bodykleidi alaäärest võetud. PS. varrukad, sääred ja maasika aplikatsioon jäävad veel oma aega ootama ;)

Armsatest beebiriietest sai uus detailiderohke kleit mu printsessile. Isegi kaenlaaukude kandid on bodykleidi alaäärest võetud. PS. varrukad, sääred ja maasika aplikatsioon jäävad veel oma aega ootama ;)

Vahemärkusena olgu öeldud, et ma ei ole mingi professionaalne õmbleja vaid mulle lihtsalt meeldib õmmelda ja katsetada. Mul on väga lihtsad kuid head abivahendid rõivaste ümbertöötlemiseks:

- teravad, vähemalt ühe peene otsaga käärid, millega ei tohi lõigata midagi peale kanga, sest paber jms nüristab kääre;

- harutuspulk õmbluste harutamiseks;

- niit ja kõver nõel, jah, painutan nõelad alati kohe käe järgi, sest nii on ju palju lihtsam neid kangast läbi viia;

- hea elektriline õmblusmasin, millel on trikotaaži õmblemiseks eraldi nõel;

- vana kuid asjalik overlok-äärestusmasin, mitte küll spetsiaalselt trikotaažile mõeldud kuid ajab asja ära; samas püüan võimalikult palju ära kasutada just originaalõmblusi ja eriti äärestusi, et vähem vaeva oleks. 

Eesti disaineri satiinpluusi (s 68) alaääre lõikasin ära ja tegin sellest rombid kaenlaaluste avardamiseks. Varrukad jäid samaks- neid saab kanda kolmveerandvarrukatena või küünarnukini puhvi lükates. Hinnanguliselt pikendasin kauni pluusi kandmisaega kuni suuruseni 86.

Eesti disaineri satiinpluusi (s 68) alaääre lõikasin ära ja tegin sellest rombid kaenlaaluste avardamiseks. Varrukad jäid samaks- neid saab kanda kolmveerandvarrukatena või küünarnukini puhvi lükates. Hinnanguliselt pikendasin kauni pluusi kandmisaega kuni suuruseni 86.

Lasterõivaid on lihtsam lõpuni läbi kanda, kui peres on mitu last, eriti kui need juhtuvad olema samast soost. Meie pere on õnnistatud poja ja tütrega :) Taaskasutuse osas tähendab see seda, et teisena sündinud tüdrukul pole venna riietest just palju kasu ja ilmselt ka suuremaks saades on tal neist vähe rõõmu. Vaatasin just me varusid üle ja leidsin, et kindlasti sobivad tütrele mitmed poja kuluvad ja retuusid ning mõned pluusid, mis ootavad nüüd oma aega. Samuti annaks mõnest poisi pluusist tüdrukule ägeda kleidi kombineerida. Siiski, üldseis on üsna nulli-lähedane. Imestasin juba esimest last oodates, kuidas poodides olid laste rõivad üksnes kas sinised ja poisilikud või roosad ja tüdrukulikud. Isegi kauba väljapanekutes ei ole tavaliselt mingit neutraalset ala ning rohelisi, kollaseid, punaseid ja naturaalset tooni riideid, mis tegumoelt mõlemale sobiks, peab ikka veel tikutulega otsima või teadma konkreetset kaubamärki. Ja isegi siis on sageli mõlemale sobiv värv ja lõige tituleeritud (eriti e-poe otsingumootoris) müüja poolt üksnes tüdrukute või poiste rõivaks. Seega vaatan mõlemale lapsele riideid ostes teadlikult üle nii poiste kui tüdrukute valikud, eriti retuuside, pluuside ja spordiriiete osas. Sest tüdrukutel on sageli vahvam värvivalik aga poistel ägedamad mustrid ja mugavamad lõiked. Kui muud võimalust ei ole, siis klassikalist musta või ilusat oranži ja rohelist tooni ikka leidub, mis sobivad ja meeldivad enamasti nii poisile kui tüdrukule. Isikupäraseid ja lapsele just parasjagu aktuaalseid detaile saab alati ka ise juurde lisada, kui vaja.

Muidugi, annan endale aru, et mida vanemaks laps saab, seda tõenäolisemalt neid riideid enam järgmistel kanda ei sobi. Tegijatel ikka juhtub, nii toiduplekkide kui ka püksipõlvede ja küünarnukkidega jne. Seega võtan seda laste riiete säästlikkuse teemat väga rahulikult ja ikka ainult päev korraga. Kõike ei saa lihtsalt kontrollida ja ette näha. Kuigi vastupidav materjal, tootmiskvaliteet ja nutikas disain annavad rõivale kindlasti märkimisväärselt rohkem kasutusvõimalusi. Siis on jälle põnev nuputada, milline paik või aplikatsioon aitaks väikest defekti peita või kuidas kohati kulunud või väikseks jäänud aga väga mugavaid ja armsaks saanud asju veel edasi kanda saaks.

Poiste puusaümbermõõt püsib tavaliselt nii pikalt sama, et ainult püksipikkus vajab kasvades korrigeerimist. Ümbertegemist väärivad siiski vaid väga heast materjalist, avarad/mugavad ja lapselemmikud mudelid. Püksisääre pikkus sõltub muidugi sellest, kas põlved on veel kulumata (nagu mustadel bambusest/elastaanist dressipükstel) või milline funktsioon saab lühendatud pükstel edaspidi olema (nagu 2/3 dressid trennis käimiseks, põlvpüksid igapäevaseks ja lühikesed sporditunniks lasteaias).

Poiste puusaümbermõõt püsib tavaliselt nii pikalt sama, et ainult püksipikkus vajab kasvades korrigeerimist. Ümbertegemist väärivad siiski vaid väga heast materjalist, avarad/mugavad ja lapselemmikud mudelid. Püksisääre pikkus sõltub muidugi sellest, kas põlved on veel kulumata (nagu mustadel bambusest/elastaanist dressipükstel) või milline funktsioon saab lühendatud pükstel edaspidi olema (nagu 2/3 dressid trennis käimiseks, põlvpüksid igapäevaseks ja lühikesed sporditunniks lasteaias).

Kappi seisma jäänud udukerge ja 100% puuvillane naiste pluus (ees sits, taga ja varrukad kootud) sai küll 99,99% taaskasutust kui kere osast tegin tütrele pükstüki (s 80/86) ja varrukatest silmkoes püksid (s 92). Masinal kootud materjale on sama lihtne ümber töödelda nagu trikotaažigi- saladus peitub originaalääriste maksimaalses ärakasutamises ning vajadusel kummipaelaga ääristamises. Peamine on õmblemise ajal mitte venitada silmkudet ja kasutada kindlasti trikotaaži nõela ning väiksemaid pisteid. Ka ääri tehes tuleb kootud kangas hoida vabalt, samal ajal kui parasjagu pingutada algul pealispoolele kinnitatavat kummi (pildil paremal ülal). Siis keerata kumm sissepoole ja teise õmblusega fikseerida selle serv juba kanga pahupoolele nii, et lõigatud kangaäär jääb kummi alla peitu.

Kappi seisma jäänud udukerge ja 100% puuvillane naiste pluus (ees sits, taga ja varrukad kootud) sai küll 99,99% taaskasutust kui kere osast tegin tütrele pükstüki (s 80/86) ja varrukatest silmkoes püksid (s 92). Masinal kootud materjale on sama lihtne ümber töödelda nagu trikotaažigi- saladus peitub originaalääriste maksimaalses ärakasutamises ning vajadusel kummipaelaga ääristamises. Peamine on õmblemise ajal mitte venitada silmkudet ja kasutada kindlasti trikotaaži nõela ning väiksemaid pisteid. Ka ääri tehes tuleb kootud kangas hoida vabalt, samal ajal kui parasjagu pingutada algul pealispoolele kinnitatavat kummi (pildil paremal ülal). Siis keerata kumm sissepoole ja teise õmblusega fikseerida selle serv juba kanga pahupoolele nii, et lõigatud kangaäär jääb kummi alla peitu.

Kui sõbrannade kingitus on liiga armas, et ära anda, tuleb sellele uus kasutus leida :) Nii sai bodyst käekott, mis vastab täpselt minu vajadustele- naturaalne materjal ning mahutab vaid telefoni ja rahakoti. Abikaasa ikka kurjustas minuga, et mul väikeste lastega tegeledes pole kunagi hädapärased asjad käepärast - nüüd siis on ;-) Lisaväärtuseks pean body trukkide ärakasutamist väikese välitaskuna, kus saaks näiteks kaelasalli hoida (armastan salle aga olen neid ka kaotanud kui niisama üle käekoti panen). Muide, koti vooder on sama originaal kui pealismaterjalgi :) - nimelt kasutasin oma ärakantud käekoti korralikku voodrit koos sinna sisseõmmeldud taskutega. Hea tunne on, et sõbrannade puudutus kogu aeg kaasas ja et igaks juhuks kunagi alleshoitud kotivoodrile väärilise kasutuse leidsin.

Kui sõbrannade kingitus on liiga armas, et ära anda, tuleb sellele uus kasutus leida :) Nii sai bodyst käekott, mis vastab täpselt minu vajadustele- naturaalne materjal ning mahutab vaid telefoni ja rahakoti. Abikaasa ikka kurjustas minuga, et mul väikeste lastega tegeledes pole kunagi hädapärased asjad käepärast - nüüd siis on ;-) Lisaväärtuseks pean body trukkide ärakasutamist väikese välitaskuna, kus saaks näiteks kaelasalli hoida (armastan salle aga olen neid ka kaotanud kui niisama üle käekoti panen). Muide, koti vooder on sama originaal kui pealismaterjalgi :) - nimelt kasutasin oma ärakantud käekoti korralikku voodrit koos sinna sisseõmmeldud taskutega. Hea tunne on, et sõbrannade puudutus kogu aeg kaasas ja et igaks juhuks kunagi alleshoitud kotivoodrile väärilise kasutuse leidsin.

Vahel on nii, et isegi tuntud ja tunnustatud lasterõivaste tootja unustab õueriiete tegemisel arvestada laste liikuvust. Nii juhtuski, et uus kilekombekas poisil istudes jalge vahelt pikalt lõhki kärises. Mis seal ikka, sai ühest paikamiseks alleshoitud rõivajäänusest paras romb lõigatud ja jalgevahe selle võrra avaramaks tehtud. Minu rõõmuks ei jäänud sellist suurt vahetükki nähagi kui laps

Vahel on nii, et isegi tuntud ja tunnustatud lasterõivaste tootja unustab õueriiete tegemisel arvestada laste liikuvust. Nii juhtuski, et uus kilekombekas poisil istudes jalge vahelt pikalt lõhki kärises. Mis seal ikka, sai ühest paikamiseks alleshoitud rõivajäänusest paras romb lõigatud ja jalgevahe selle võrra avaramaks tehtud. Minu rõõmuks ei jäänud sellist suurt vahetükki nähagi kui laps "tuunitud" kombinesooni jälle selga pani :-)

Eesti disaineri kleidi kangas oli nii vahva ja vastupidav, et lausa kutsus end edasi kasutama. Vanemast lapsest olid seisma jäänud ilusad rohelised ja kvaliteetsest trikotaažist pluusid, millest väiksemal olid õrnad plekid ees ja suuremal tuli pesus auk silmkoe sisse. Nii saidki õde-venda endale lihtsate õmblustega sarnased rõivad, mida poest juba naljalt ei leia :-) Kusjuures, roheline ja rebased-hundid, metsikud kaslased ning linnud on üsna kindel valik kui otsite rõivaid, mida sobib nii poisil kui tüdrukul rõõmuga kanda.

Eesti disaineri kleidi kangas oli nii vahva ja vastupidav, et lausa kutsus end edasi kasutama. Vanemast lapsest olid seisma jäänud ilusad rohelised ja kvaliteetsest trikotaažist pluusid, millest väiksemal olid õrnad plekid ees ja suuremal tuli pesus auk silmkoe sisse. Nii saidki õde-venda endale lihtsate õmblustega sarnased rõivad, mida poest juba naljalt ei leia :-) Kusjuures, roheline ja rebased-hundid, metsikud kaslased ning linnud on üsna kindel valik kui otsite rõivaid, mida sobib nii poisil kui tüdrukul rõõmuga kanda.

Beebipreili velvetist kleit ja venna vanad traksidega teksad andsid kokku ainulaadse pihikseeliku, mis on ühtaegu lapsele mugav ja emmele armas. Siin oli üksjagu harutamist ja traageldamist, et võimalikult palju teksadetaile ja ka kleidi sitsist voodrit maksimaalselt ära kasutada. See tegevus sobis täpselt ajaviiteks sõites Põhja-Eestist Lõunasse ja tagasi :-)

Beebipreili velvetist kleit ja venna vanad traksidega teksad andsid kokku ainulaadse pihikseeliku, mis on ühtaegu lapsele mugav ja emmele armas. Siin oli üksjagu harutamist ja traageldamist, et võimalikult palju teksadetaile ja ka kleidi sitsist voodrit maksimaalselt ära kasutada. See tegevus sobis täpselt ajaviiteks sõites Põhja-Eestist Lõunasse ja tagasi :-)

Jällegi just mõnusa froteekanga pärast sai pikendatud laamadega kleidi kandmist soonikkoes kangatüki abil. Avara lõikega kleit oli mõeldud 6-9 - kuusele (74 cm). Kuigi õlgade laiuselt ja isegi tootja märgitud pikkuse poolest oleks võinud veel edasigi kanda, näeb see (pildil) 1,3 aastase seljas juba liiga napp välja :-) Soonikkoes trikotaažkangas on seejuures eriti hea materjal vahetükiks, sest aitab erineva laiusega kangatükke sujuvalt ühendada ning igasugusel riietusel just keha järgi mugavalt kuju võtta. Seepärast olengi suurte soodustuste aegu kangapoest igaks juhuks varunud nii musta kui ka sellist sinepikarva kangast. Just sinepikarva toonist on saamas meie pere lemmikvärv, sest see on positiivselt soe, sobib nii poisile kui tüdrukule ning on kohandatav enamuste teiste värvidega :-)

Jällegi just mõnusa froteekanga pärast sai pikendatud laamadega kleidi kandmist soonikkoes kangatüki abil. Avara lõikega kleit oli mõeldud 6-9 - kuusele (74 cm). Kuigi õlgade laiuselt ja isegi tootja märgitud pikkuse poolest oleks võinud veel edasigi kanda, näeb see (pildil) 1,3 aastase seljas juba liiga napp välja :-) Soonikkoes trikotaažkangas on seejuures eriti hea materjal vahetükiks, sest aitab erineva laiusega kangatükke sujuvalt ühendada ning igasugusel riietusel just keha järgi mugavalt kuju võtta. Seepärast olengi suurte soodustuste aegu kangapoest igaks juhuks varunud nii musta kui ka sellist sinepikarva kangast. Just sinepikarva toonist on saamas meie pere lemmikvärv, sest see on positiivselt soe, sobib nii poisile kui tüdrukule ning on kohandatav enamuste teiste värvidega :-)

Kui beebikleit (68) on liiga armas, et ära visata aga uut kandjat ei leidnud ning poja pehmest kangast vestiga komplektil (104) on püksipõlved nii heledaks kantud, et piinlik edasi anda, tuleb vanast taas midagi uut luua :-) Mind on ammu ahvatlenud väljakutse teha poisilikust väga tüdrukulik nii, et võimalikult vähe muutma peaks ja samas ka liiga kitšiks ei läheks. Pükstel säilis kõik, mis hargivahest üleval pool- mugav paelaga reguleeritav värvel, taskud küljel ja üks taga. Jäi vaid üle kulumata säärekangast alaäärde rüüs teha ja beebikleidilt tüll võtta (ei pidanud isegi uuesti krookima, sest laius jäi samaks). Vestiga oli veel lihtsam, nööpaugud kinni ja nende peale trukid ning tüdruku poolne vestireväär jäi ilusa puutumatu kangaga peale poole. Igasuguseid tikitud aplikatsioonid on mu nõrkus ja sestap olen neid omajagu varunud. Kuid nendega peab oskama piiri pidada, et maitsetuks ei läheks ja hea on, kui saab erinevaid versioone ennem proovida kui lõplikult kinnitama hakata. Mina katsetasin igasugu lilli ja linde, mis kõik sobisid hästi nii reväärile kui seljale aga mõjusid kuidagi raskepäraselt lapse jaoks. Seevastu flamingod tundusid kohe õiged ja ehk mitte nii kantri-stiilis nagu vestidega sageli juhtub. Väike beebikleit aga pääses uuesti tütre garderoobi kui sellele kahekordse plisseeritud laia paela alaäärde õmblesin. Küll mitte enam kleidina, nagu tekst peal lubab, aga ikkagi sama sätendavate kivikestega :-)

Kui beebikleit (68) on liiga armas, et ära visata aga uut kandjat ei leidnud ning poja pehmest kangast vestiga komplektil (104) on püksipõlved nii heledaks kantud, et piinlik edasi anda, tuleb vanast taas midagi uut luua :-) Mind on ammu ahvatlenud väljakutse teha poisilikust väga tüdrukulik nii, et võimalikult vähe muutma peaks ja samas ka liiga kitšiks ei läheks. Pükstel säilis kõik, mis hargivahest üleval pool- mugav paelaga reguleeritav värvel, taskud küljel ja üks taga. Jäi vaid üle kulumata säärekangast alaäärde rüüs teha ja beebikleidilt tüll võtta (ei pidanud isegi uuesti krookima, sest laius jäi samaks). Vestiga oli veel lihtsam, nööpaugud kinni ja nende peale trukid ning tüdruku poolne vestireväär jäi ilusa puutumatu kangaga peale poole. Igasuguseid tikitud aplikatsioonid on mu nõrkus ja sestap olen neid omajagu varunud. Kuid nendega peab oskama piiri pidada, et maitsetuks ei läheks ja hea on, kui saab erinevaid versioone ennem proovida kui lõplikult kinnitama hakata. Mina katsetasin igasugu lilli ja linde, mis kõik sobisid hästi nii reväärile kui seljale aga mõjusid kuidagi raskepäraselt lapse jaoks. Seevastu flamingod tundusid kohe õiged ja ehk mitte nii kantri-stiilis nagu vestidega sageli juhtub. Väike beebikleit aga pääses uuesti tütre garderoobi kui sellele kahekordse plisseeritud laia paela alaäärde õmblesin. Küll mitte enam kleidina, nagu tekst peal lubab, aga ikkagi sama sätendavate kivikestega :-)

Aastaid korjasin prügiks kantud pükstelt taskuid. Kui sündis esimene laps, oli selge, milleks neid jõuluajal kasutada :-) No ja punaseid tutimütse pole kunagi liiga palju kui usud päkapikke ;-)

Aastaid korjasin prügiks kantud pükstelt taskuid. Kui sündis esimene laps, oli selge, milleks neid jõuluajal kasutada :-) No ja punaseid tutimütse pole kunagi liiga palju kui usud päkapikke ;-)
Advendikalender - taaskasutatud taskud vanal kardinal.

Advendikalender - taaskasutatud taskud vanal kardinal.

Hingele pai ehk kuidas ma enda vanaema oma poja ja tütre juurde tõin, keda "Puruvanal" ei antudki maises elus näha: emaema heegeldatud äärepitsid said pärast aastakümnetega tolmuks muutunud kattekangaste uue elu minu laste toas.

Hingele pai ehk kuidas ma enda vanaema oma poja ja tütre juurde tõin, keda
See armas kleidike oli eelmise kandja poolt võilille plekkidega ehitud. Mina õmblesin ämma heegeldatud lillekesed käsitsi peale ja veel armsam kleit ootab uut lilleneiut ja suve :-)

See armas kleidike oli eelmise kandja poolt võilille plekkidega ehitud. Mina õmblesin ämma heegeldatud lillekesed käsitsi peale ja veel armsam kleit ootab uut lilleneiut ja suve :-)

Kõige nunnum kleit sai kandmispikendust, kui võtsin appi pehme t-särgi, mille rinnaesisel laiutas tülikas plekk. Nii kasvavad rõivad koos lastega :-) Pealegi vajas preili hädasti varrukatega kerget suvekleiti, et nahka liigse päikese eest kaitsta.

Kõige nunnum kleit sai kandmispikendust, kui võtsin appi pehme t-särgi, mille rinnaesisel laiutas tülikas plekk. Nii kasvavad rõivad koos lastega :-) Pealegi vajas preili hädasti varrukatega kerget suvekleiti, et nahka liigse päikese eest kaitsta.

Kõige rohkem jääb meie peres üle tualettpaberirulle ja piimapaki korke, millest on eriti vahva lastega midagi meisterdada. Seekord olid aga lapsed eriti õhinas ja püüdlikud, sest nende meisterdatud lauakaunistused, kes said neilt hellitavalt nimeks Kallimemmed, aitasid heategevuslikus kohvikus raha koguda Naerata Ometi MTÜle, et viia raskesse olukorda sattunud lastele jõulukingitusi üle Eesti. Soovime koos, et kõik lapsed oleksid hoitud ja õnnelikud!

Imetlen iga lilleõit ja vahest pistan need pärast õitsemist veel raamatu vahele ka, et säilitada nende ilu.
Vabadel hetkedel kuulan lemmikmuusikat ja naudin kuivatatud õite sättimist ainulaadseteks õnnitlus- ja rahakaartideks.
Nii on juba aastaid kõik sõbrad ja lähedased saanud kingiks armastusega tehtud kaardi ja samast lilleõiest võib rõõmu tunda rohkem kui kord ja rohkem kui üks inimene.

Nüüd kui beebidest on juba üsna iseseisvad lapsed saanud, on emal aeg (loe: aega) oma garderoob ja väljanägemine samuti kriitiliselt üle vaadata.
No seisis mul juba tudengiajast saati üks idamaiste märkidega dressikas kapis. Lukk oli katki ja ega ta enam eest kinni poleks ulatunudki. Aga just nüüd tundsin, et oleks vaja rohkem värve ja vürtsi enda ümber, et tasakaalustada oma argise kontoriroti asist loomust ja halli jumet.
Kõik vajalik oli ju olemas: õmblusmasin ja veniva pitsi jäänused, elektrisinine lõng ja heegelnõel, nahast pandlapaelad vanadelt rihmikutelt ja suur savist nööp käsitöölaadalt. Jakituunimise tegi eriti lihtsaks see, et kõik õmblused olid niigi nähtaval ja mida kirjumaks läks, seda ühtlasem sai lõpptulemus. Mina olen väga rahul ja tänaval inimeste pilke märgates, oli seda värvilaiku ka neile vaja :-)

Mulle meeldivad disainerite riided ja püüan ikka jõudumööda toetada nii Eesti kui naaberriikide loomingut. Aga, nende rõivaid proovides on mul sageli tunne nagu oleksin kuidagi eriti suur või ebaloomuliku kehakujuga naine. Ise pean ennast siiski Euroopa keskmiseks. Kuid sobivat suurust kohtab ikka väga harva disainerite toodangus. Ja kui muidu veel saab selga, siis on imelikul kombel just varrukad nii kitsad ja ebamugavad, et olen pidanud need sageli lahti harutama ja ümber tegema. Näiteks linane pluus - harutasin kaenla alt juba kärisenud õmblused lahti ja heegeldasin fileepitsi vahele. Just heegeldasin, et veninud kangaotsad taas kenasti kokku sobituksid. Või see must kleit- harutasin õmblused õlalt lahti ja õmblesin laia paela vahele. Vahel piisab pisiasjast, et mõni puudus unikaalseks ja lisaväärtust andvaks iludetailiks muuta.

Pro! ütleb poeg tunnustavalt, kui teatasin, et pakkisin ta õpikud kasutatud paberkottidesse. Jõupaberist või mõnest veelgi tugevemast materjalist paberkotid on väga hea pakkepaber ja võid kindel olla, et kellegil pole täpselt samasugust.

“No küll sul on palju kleite!”Jah, on. Ja ma armastan neid kõiki! Sest need on iga kord ostetud mõne erilise inimese või sündmuse pärast ja on pikalt ja põhjalikult valitud ning hoolega hoitud. Seepärast on mul neist ka vahest raske lahti lasta
ja nii neid aina koguneb. Aga mul on nii hea meel kui keegi mulle armas inimene neid kannab või veel parem kui saan teha nendega head paljudele naistele ning seeläbi ka nende peredele.
Jälgisin südamepõksudes heategevusoksjonit "500kleiti",kus minu annetatud kleidid kogusid heade inimeste toetusel kokku üle 600 euro, et osta Eesti Vähiliidule uus kompuutertomograafia! Lisaks läksid kaks kleiti suurannetaja soovil juba enne oksjonit varjupaigas või sõjapagenduses olevatele naistele! Ma olen nii õnnelik ja tänulik selle kõige eest!

Armas kleidi uus omanik, kui satud siia lehele seda postitust lugema, siis tea, et iga kleidiga läks kaasa mu siiras soov,
et kogu su headus kanduks edasi ja looks uut, kuni Sa ühel päeval tajud, et see on naasnud sinuni veel suurema ja võimsamana! 

Kuigi me pisipiiga on kaitseväe vastu korduvalt nii huvi kui võimekust üles näidanud, ei soostunud ta ennem venna vana softshell-kombekat selga panema, kui ma sinna paar "väikest" lisandit peale õmblesin. Tulemuseks on minu meelest igati korda läinud ja trendikas taaskasutus väga praktilisele riietusele.

Ma olen alati arvanud, et õnn peitub pisiasjades ja tihti seisab sisu väärtustamine vaid pakendi taga. Eriti laste puhul :-) 

Nii saidki vennale väikseks jäänud mustad kingad ja tumesinine t-särk ema kangajääkidest ja paarist nõelapistest nagu võluväel õekese uuteks lemmikuteks. Päeva lõpuks teatas õnnelik preili, et must ja sinine ei olegi ainult poistele, vot! ;-)